|
Gunther Pauli on kaasaegne visionäär, keda ma hakkasin austama sõnumi tõttu juba enne seda, kui ta Eestis/Tallinnas käis. Teda tutvustas mulle esmalt revolutsiooniline disainer ja visionäär Chris Do. Pauli üks sõnumitest on, et muuta tuleb süsteeme tervikuna, mitte detailidesse takerduda nii, nagu me neid teame.
Minu sõnum kõlab, et konkurentsipõhine majandusmudel on vahetumas ka ettevõtlusega tegelemise enda jaoks jätkusuutlikuks (mudeliks). Kui seni on jäänud peale tugevama õigus, siis peagi jääb peale läbipaistva tegusemise ja koostöö õigus — küsimus ei ole, "kas" vaid "millal" see juhtub? Teie kliendid on tegevuste ja protsesside läbipaistvusest vägagi huvitatud. (Kui Te mind ei usu ja vastust ei aima, siis küsige neilt seda ise.) Kõige olulisem osa koostegutsemise-majanduseni jõudmisel on väikeettevõtjatel, kes loovad omavahel kokkuleppeid suurtega võrreldes edukamalt. Fakt füüsikavaldkonnast on, et 1+1=3. Füüsikaliselt välja mõõdetuna tähendab see, et kaks kõrvuti kinnitatud palki kannavad vees ujudes ära suurema raskuse, kui kaks eraldi ulpivat palki. On tore ütlus "if you can't fight 'em, join 'em" — kui kui sa ei saa nendega võidelda, siis liitu nendega. Plot twist, väikepoodnik ei pea koostööd tegema mitte Rimiga, vaid teise sarnasega. Omavahel kukepoksi pidamine võtab ettevõtetelt ära edasiliikumiseks vajaliku loova jõu ja energia. Kuulake Gunther Pauli Tarkpead Taskus podcastist. Järgmiseks: jätkusuutlikuse põhimõtetest. Mida teha, kui baari ettekandja keeldub teenindamast ühte lauda ja muuseas oled ise selle firma omanik? Üks juhataja arvas, et sedasorti ebaprofessionaalne käitumine on "investeering ettevõtte edusse" ja lasi töölt lahti teenindaja, kes keeldus teenindamast transfoobe, sest üks laudkond solvas baari trans-püsiklienti. Isegi, kui alluva käitumine ei meeldi, peab võtma vastutuse jõupositsioonil olev juhataja. Variant A: paluda klientidel lahkuda. Variant B: teenindada lauda ise. Iga autentne juhtum, mis Sinu ettevõtte kohta jõuab meediasse, avaldab klientidele brändi kohta rohkem kui 100 otsepostitust. Fat Joe's võib ennast sõbraliku ja turvalise kohana välja reklaamida, kuid selle tegelik olemus avaldub tegudes ja on midagi muud. Kuidas jätkata? Variant A: suunata end foobsetele klientidele (aga see ei vasta küsimusele, kuidas peaksid hirmunud (foobia - hirm) kliendid seal ennast turvaliselt tundma?). Variant B: vabandada avalikult teenindaja ees ja lasta juhataja lahti.  Uudise allikas: NBCNews
Jätkusuutlikkus ei vasta iganenud ärimudelile, milleks on lõpmatu laienemine üha suureneva kasumi nimel. Jätkusuutlike ja ka otseselt mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks saab kasutada kapitalistlikus vaimus arendatud põhimõtteid nagu turundamine ja bränd. Rohelise elustiili portallis Bioneer üleval "Brändiks saamine. II osa "
Teemad: 🦊 Brändi ja turunduse erinevused on hästi teatud, aga vähe mõistetud 🦊 Kas väikeettevõtja üldse vajab brändi? 🦊 Kuidas brändiks olemine turundustegevusse rakendada ja kasumiks muuta? LOE TEKSTI BIONEERIS Ettevõtluses on loomulik asjade kulg, et esimesena on olemas toode või teenus, seejärel hakatakse kliente (juurde) otsima ja müükide kasvu saamisele panustama. Turunduse roll on klientide saamine. Ka turundades ja reklaamides tuleb analüüsida "kellele seda tehakse ja pakutakse". Seega... milleks üldse see bränd?! Võiks ka arvata, et toode ja bränd on üks ja sama asi, aga tegelikult on neil kahel märkimisväärne erinevus. Kõigil meist on kindlad tooted, kohad ja teenused, mida võimalusel esimesena eelistame. Stabiilsuse taga on aga bränd, mida kasutatakse teadlikult soovitud tulemuste loomiseks, nendeks on näiteks atmosfäär, klienditeenindus, visuaalse identiteedi järjepidevus, attitude'i väljendamine, meelde jäämine ja veel mitmed asjad. Marty Neumeieri klassikaks saanud tsitaat on: "bränd on kliendi kõhutunne toote, teenuse või firma kohta."  Byron Sharp toob välja oma raamatus "How Brands Grow: What Marketers Don't Know" uuringutest selgunud tõsiasja, et kõige suurema osa ostudest teevad juhukliendid. Aga siiski. Ka juhuostjale on teie bränd oluline. Kas parem on, kui ost tehakse vajadusest või usaldusest? Näljatundest või kindlast eelistusest? Juhuslikult või soovituse tulemusel? Turundus suunab kliendi tähelepanu ettevõttele, aga bränd hoiab kliendi tähelepanu ka siis, kui reklaamkampaania läbi saab. Arusaamu ja seoseid loob muidugi ka turundus, aga kui need ei lähtu brändist, siis poole aasta pärast seob teid järgmise kampaaniaga ainult nimi, erinevad kampaaniad hakkavad endale vastu rääkima, klient satub segadusse, tal on lihtne teis pettuda ja minna südamerahus teise pakkuja juurde. Eesti on väike ja püsiklientide hoidmine peaks olema iga ettevõtte prioriteet #1, trikitamine ja kiire pinnapealne kasumijaht ei ole majanduslikult lihtsalt jätkusuutlik, sest see tuleb ruttu välja. Mida sellist võimaldab bränd, mida turundus ei suuda?
Hea logo ja visiitkaart suudavad kahtlemata õige kliendi huvi äratada. Tugevatel brändidel on võimalik ennast vaid minimaalselt reklaamida, sest bränd teeb suurema osa tööst ära. Üheks selliseks edukaks näiteks on Põhjala pruulikoda, mis on saja kõige hinnatuima pruulikoja hulgas terves maailmas.   Rohepesu ehk ökoeksitamine on keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamine, varjates läbi subjektiivsete liialduste toote või teenuse tegelikke omadusi. Rohepesule osutab tihti see, kui firma kulutab oluliselt suuremal määral raha ja aega toote "roheliseks" reklaamimisele, kui toote enda arendamisele keskkonnasõbralikumaks. Tsitaat Wikipediast.
Rohepesu teadlikuks vältimiseks, kasumlikult ja jätkusuutlikult tegutsemiseks soovitan Jonathan M. Estese raamatut "Smart Green: How to Implement Sustainable Business Practices in Any Industry - and Make Money", mis sisaldab üsna universaalseid mõtteid ettevõtjatele igal alal.  Brändi materjalid varieeruvad logost ja uudiskirja kujundusest äppide ja mängudeni. Ülevaade brndi väljedusvõimalustest on vajalik teadmine igale tegevjuhile.
|
Site powered by Weebly. Managed by Porkbun